Laitse kutsikad, keda ei olnud kakskümmend üks

Postitatud: 20 September 2012 15:26, Autor: Lara
Minult küsitakse sageli, kus need õnnetud kutsikad praegu on, sest meie hoiupaik on kogu Harjumaal ainus.

Me teenindame 29 omavalitsust ja Tallinna linna. Seepärast on inimeste huvi ning küsimus nende koerte asukoha kohta täiesti seaduspärane.

Need kutsikad on meie hoiupaigas alates 11.09.2012. Neid ei olnud kakskümmend üks, nagu kõigis teabeallikates kirjutati – meie juurde jõudis neid kõigest viisteist. Kutsikad toodi meile prokuratuuri ja politsei nõudel ning nad andis üle Eestimaa Loomakaitse Liit. Mina isiklikult pean väga õigeks ja õiglaseks, et politsei või munitsipaalpolitsei konfiskeeritud, ära võetud või lihtsalt kuskilt leitud koerad ja kassid tuuakse just siia – Harjumaa ainsasse hoiupaika. Me puutume väga sageli kokku kõige erinevamate probleemidega ning teame suurepäraselt, missuguseid akte ja aruandeid tuleb koostada ning ametiasutustele (politseile ja munitsipaalpolitseile) esitada. Meil käib kõik selgelt ja kooskõlas seadusega ning laias laastus oleme iga riikliku õiguskaitseorganisatsiooni jaoks kolmas sõltumatu osapool, kes oskab ja teab, kuidas esitada aruandeid, vajalikke dokumente ja igasugust muud teavet.

Olen üritanud sel teemal mitte sõna võtta, et mitte toetada üldist infomulli, ent mitu selle looga seotud asjaolu lihtsalt sundisid mind seda teksti kirjutama. Kirjutama panid mind eelkõige mulle pidevalt helistavate ja kirjutavate murelike inimeste küsimused, kas kutsikate abistamiseks tehtud annetused on meie kätte jõudnud. Viimaseks piisaks oli eilne jutuajamine ühe meie alalise annetajaga, suurepärase ja kaastundliku naisterahvaga, kes tuli meie koertele värsket liha tooma. Selgus, et ta on koos sõpradega saatnud nende kutsikate abistamiseks suure, nelja nulliga lõppeva summa, mis meie kätte ei ole jõudnud. Ta oli selle üle äärmiselt üllatunud ja pehmelt öeldes kohkunud.

Pean ametlikult kinnitama, et meie hoiupaik ei ole nende kutsikate abistamiseks kunagi raha küsinud. Jah, kutsikad on meie juures, ent rahalisi annetusi nende jaoks ei ole me kunagi palunud. Infomulli tekkimisest alates kuni praeguse hetkeni ei ole hoiupaik kuskil avaldanud oma andmeid, arvelduskonto ega telefoninumbrit, et inimesed teeksid annetusi just neile kutsikatele. Jah, neid kutsikaid on raske päästa, ent hetkeseisuga on meil selleks olemas nii võimalused kui ka koht ning lisaraha me ei vaja. Ainus, mille saamine annetusena oleks lausa suurepärane, on kvaliteetne koeratoit.

Rahalisi annetusi kogub asutus, kes koerad leidis – Eestimaa Loomakaitse Liit. Kõik vajalikud koordinaadid, telefoninumbrid ja teabe selle kohta, kuidas raha annetada, leiate nende kodulehelt www.loomakaitse.eu. Ma palun kõiki, kes on saatnud raha nende arvelduskontole selgitusega „Laitse kutsikad”, pöörduda just nende poole ja küsida, kuhu raha on läinud. Meie hoiupaik ei oska teise asutuse tegevust ega nimetatud annetuste kulutamise sihtotstarvet kuidagi kommenteerida.

Kõikvõimalikud kuulujutud selle kohta, mis siin nende kutsikate, aga ka teiste koerte ja kassidega toimub, on väljamõeldised. Ainult mina hoiupaiga direktorina saan anda usaldusväärset teavet kõigi meie hoiupaiga loomade ja meil valitseva olukorra kohta. Praegu ei kavatse ma kellelegi anda nende kutsikate kohta mingisugust teavet peale selle, mida võite lugeda meie kodulehelt ja hoiupaiga ametlikult Facebooki aadressilt http://www.facebook.com/pages/Hoiupaik/115115741848038.

Kuna olen selgelt ja arusaadavalt, mõnikord aga ka teravalt väljenduv inimene, ei armasta ma mingisuguseid spekulatsioone, mis tekitavad ebatervet kõmu. Mõelgem parem sellele, et igasugune kaikavedu, mida organisatsioonid omavahel alustada püüavad, kahjustab eelkõige loomi. Olen väsinud lugemast õelaid kirjatükke, mille loomist pahatahtlikud inimesed jätkavad ning mille sisu on väljamõeldised teemal, kuidas meil ei ole spetsialiste, kuidas meil on siin tapamaja, kuidas me loomi ei armasta jms. Ehk oleks aeg ümber häälestuda ja ajaga kaasas käia, mitte aga klammerduda mineviku külge ning nautida ebameeldivaid fakte. Siin on ammu juba kõik muutunud. Meil on täiesti uus sujuvalt töötav kollektiiv. Meile on kogunenud inimesed, kes armastavad siiralt loomi ja kelle põhieesmärk on neid aidata. Iga kord, kui me loeme järjekordset paskvilli sellest, kuidas meil on siin tapamaja ja kuidas me kõige peale sülitame, on meil pehmelt öeldes natuke kurb. Mina kui direktor olen oma töötajate üle uhke ja hindan neid kõrgelt, seepärast loen ma igasugust laimu nende aadressil isiklikuks solvanguks ning meie igapäevase raske töö mõnitamiseks. Kui me ei tao endale pidevalt vastu rinda ega uhkusta kellegi päästmisega, ei tähenda see veel, et me iga päev sellega ei tegele. Minu meelest ei ole meil ammu enam hoiupaik, vaid loomade taastusravikeskus, kus me loomi ravime, võitleme nende elu eest, anname neile tagasi tervise ja kingime uue elu koos uute armastavate omanikega.

Lara
Loomade hoiupaiga direktor

Meid toetavad: