Mõned kommentaarid tänavatelt loomade püüdmise kohta

Postitatud: 25 Aprill 2011 12:10, Autor: Lara
Alustame Tallinna kasside ja koerte pidamise eeskirjast, mis on kinnitatud Tallina Linnavolikogu 10. veebruari 2005 määrusega nr 12 ning millest ka meie hulkuvate loomade püüdmisel lähtume.

Alustame Tallinna kasside ja koerte pidamise eeskirjast, mis on kinnitatud Tallina Linnavolikogu 10. veebruari 2005 määrusega nr 12 ning millest ka meie hulkuvate loomade püüdmisel lähtume.

Kogu meie tegevus seoses loomade püüdmise, hoidmise ja muuga vastab seadustele, millel omakorda põhineb meie leping Tallinna linnaga, samuti lepingud teiste maakondade, linnade ja valdadega.

Hulkuvast loomast teatada on Tallinnas lihtne:
kodanik näeb järelevalveta looma, helistab hoiupaiga ööpäevaringselt töötavale telefonile 631 4747, dispetšer võtab kõne vastu, kannab selle andmebaasi ning saadab kiirväljakutse korral loomapüüdja mobiiltelefonile sõnumi täpse aadressi ja muu vajaliku teabega. Me vaatame andmebaasi regulaarselt läbi ja reageerime kõigile väljakutsetele õigeaegselt vastavalt Tallinna linnaga loomade püüdmise ja hoidmise kohta sõlmitud lepingule.
Dispetšerile saabunud kõnede väljavõtte (st kõnede andmebaasi) saadame sama lepingu järgi igal nädalal kontaktisikule Tallinna Keskkonnaametis.

Maakondades ja valdades on hulkuvast loomast teatada veidi keerulisem:
kodanik näeb looma, teatab sellest telefoni teel oma maakonnas või vallas hulkuvate loomadega tegelevale ametnikule (nende kontaktandmed leiate SELLEST jaotisest), ametnik kutsub meid kohale, me sõidame sinna, püüame looma kinni ja toome hoiupaika.

Kasside püüdmine
Vastavalt seadusele ning samuti loomade pidamise eeskirja I osa 4. punkti alapunktile 4.2. http://www.tallinn.ee/nomme/g6719s41036. Meie jaoks tähendab see, et loomal ei ole omanikku. Me ei hakka uurima, mööda hoove jooksma ega küsima, kelle kass see on ja kas ta istub või jookseb siin juba ammu. Samuti ei pööra me tähelepanu kõnedele sarjast „See kass istub alati siin pingi peal! Miks te ta ära viisite?! Minu kass on niimoodi harjunud!“ Kui te ei ole oma kassi juures, tähendab see, et kass on hulkuv. Me reageerime väljakutsele täpselt. Tavaliselt on väljakutsed sellised, et „need kassid reostasid mul hoovis kogu vaiba ära, rikuvad peenraid ja lilli ning kaklevad. Viige nad ära!“ Vastavalt Tallinna linnaga sõlmitud lepingule reageerime väljakutsele ja viime järelevalveta loomad ära. Tahan rõhutada, et kõikidel hoiupaika sattunud kassidel ja koertel kontrollitakse mikrokiibi olemasolu. KÕIKIDEL! Ning ainult ühel kassist neljasajast on see kurikuulus mikrokiip olemas. Ma ei hakka rääkima sellest, et mitte ühelgi kassil, kellel on kuskil omanik, ei ole näiteks kaelarihma ja kapslit peremehe aadressi ja telefoniga, kellele saaks looma tagastada. Ilma peremeheta ringi jooksev kass on meie jaoks kodutu. Kui kassil ei ole kiipi, kaelarihma või muud identifitseerivat tähist, mille abil saab omanikuga ühendust võtta, siis ei ole kassile ka näkku kirjutatud, et ta on kellegi oma. Rõhutan, et alates 1. augustist 2006 on iga kassi, koera või muu kodulooma omanik kohustatud oma lemmiku kiibistama (vaadakem jälle koerte ja kasside pidamise eeskirja, III osa, punkt 21).

Teie loom, antud juhul kass, kes läks välja jalutama, sattus naabri juurde, reostas tema vaiba ja tuhnis peenrad segamini, on teie, aga mitte meie probleem. Kodanik nägi oma hoovis järelevalveta looma, kes seal reostab (kõik on väga lihtne, teie kui omanik ei ole antud hetkel looma juures, seega on loom järelevalveta), ta helistas hoiupaiga dispetšerile, teatas kassi asukoha, meie reageerisime väljakutsele ja viisime looma minema.
Kui te ei taha, et teie kassid satuksid hoiupaika, siis peate looma omanikuna (jällegi vastavalt seadustele ning koerte ja kasside pidamise eeskirjale) viibima oma looma juures, hoidma teda jalutamisel kaelarihma otsas või võimaldama tal väljas käia maksimaalselt piiratud territooriumil, kust ta ei pääse välja ega tee naabritele kahju, ei riku teiste inimeste vara ega sea ühtlasi ennast ohtu. Teie pärast kannatavad teie enda loomad ning meie töötame vastavalt seadustele, eeskirjadele ja muudele õigusaktidele, mille kohaselt on meie töö paika pandud ning mida me oleme kohustatud järgima. Antud juhul ei ole teil mingit õigust meid milleski süüdistada. Soovitan teil lihtsalt mõelda sellele, kui täpselt te täidate looma, antud juhul kassi omanikuna koduloomade pidamise eeskirja. Kui teie kass on harjunud omapäi ringi jooksma ja te leiate, et selle võimaluse mitteandmine on looma piinamine, siis soovitame teil endale looma lihtsalt mitte võtta või ehitada selline tara, mis takistab tal naabri juurde minemast ning seal peenraid segi pööramast ja vaipa mustamast. Me ei hakka uurima, kelle kass see on – kui tema kõrval ei ole peremeest, siis on ta järelevalveta. Ning läikiv karv ei näita veel, et kassil on omanik – väga paljudel metsikutel ja hulkuvatel kassidel särab karv rohkem kui kodus peetavatel.

Koerte püüdmine
Ei erine kasside püüdmisest kuigivõrd. Täpselt samamoodi saabuvad kõned kodanikelt, kes on mures järelevalveta jäetud looma pärast. Mure on õigustatud, sest ei lähe mööda nädalatki, kui hoiupaika ei satu mõni autolt löögi saanud koer. Paljud koerad saavad hukka või piinlevad kaua.
Palun mõelge, kes nendes piinades süüdi on? Kas hoiupaik? Mina arvan, et mitte! Meie lihtsalt toome teie probleemid ilmsiks, ravime vigastatud koeri ja anname ära need, kes on hoiupaigas juba kaua olnud. Süüdi olete teie kui omanik, sest teie lasete oma koera järelevalveta välja, ta jääb auto alla ning saab viga või surma. Alles sattus hoiupaika tiine koer, kes oli saanud autolt löögi vastu vasakut tagakäppa.
Samuti tegeleme surma saanud loomade kogumisega. 40% laipadest kuulub koertele, 30% kassidele. Ülejäänud on linnud ja muud metsloomad (metskitsed, kährikud, rebased jm).


Kiipide osas on koertega lood palju paremad kui kassidega. Hoiupaika sattunud koeral kontrollitakse kohe kiibi olemasolu. Kui omaniku andmeid on võimalik andmebaasist leida, võtame temaga kohe ühendust ja palume tal koerale järele tulla.
Sellistel puhkudel hakatakse meie peale sageli karjuma, et „kuidas see on võimalik, et minu koer on teie juures?!“
Kõik on väga lihtne: heasoovlik ja murelik kodanik nägi järelevalveta koera, helistas meile, me sõitsime kohale ja viisime looma ära, et ta ei jääks juhuslikult auto alla ega saaks muul viisil viga. Nii meie kui ka kodanik toimisime selles olukorras igati õigesti! Kodanik ja meie tegutsesime nimelt looma heaolu silmas pidades, et vältida kõikvõimalikke vigastusi, mida koer võib ringi hulkudes saada. Seda eriti talvel, kui näiteks kahekümnekraadise pakasega jookseb järelevalveta ringi siledakarvaline koer.

Seetõttu soovime teilt kui kassi või koera omanikult ainult ühte: olge alati oma looma juures. Mitte midagi enamat. Kui teid juures ei ole ja loom jookseb omapead ringi, siis on ta järelevalveta, meie püüame ta kinni ja paigutame hoiupaika.

Meid toetavad: