Otsustasin, et viin täna Cessibon'i jalutama. Olgu mainitud, et ristisin Ta hetkega Sädeks, sest Ta on tõsine tulesäde. Esialgu läksime mänguväljakul, et näha, kas kuts midagi mänguväljakul oleks nõus tegema. Müttas ja jooksis nagu tornaado iga palli ja köie järele, tõi kätte ära ja nurus veel süllehüpates pai. Keelamisest sai aru - rohkem ei hüpanud, kui just ise ei patsutanud. Mõne minutiga sai aru, et "istu" käskluseks peab panema tagumiku vastu maad, siis saab väikese tüki maiust. Meeleldi istus kohe, kui Teda enda juurde kutsusin.

Mõtlesin, et lähen A-takistuse tippu istuma, et näha, mis kuts siis teeb, kuna Ta ise seda ületama ei olnud nõus. Peagi oli Säde mu kõrval, lamas sinna tippu mu kõrvale maha, toetas pea sülle ja vaatas kõige siirama pilguga mulle otsa silma.. Ja siis jälle hüppas maha ja tuli uuesti. Ja niimoodi nii kaua, kuni otsustasin maha minna ja Temaga edasi mängida.

Rihmas käib Säde-Cessibon üpris kenasti. Tegu on siiski kutsikaga, seega kõrvalkõndi ja perfektsust loota on natuke palju, kuid rihma Ta ei näri ja ei siple oluliselt. Ta võtab rihmas enamasti mängutuure üles, kuid korralekutsumisega mõistab, et nüüd on tõsine jalutuskäik. Vahel soovib kindlasti pai ja sügamist, kuid ei nõua seda.


Suurepärane ja mõistlik kutsikas, kes vajaks kindlasti koertekooli, et mõista omanikku nö. poole sõna pealt ja et olla kuulekas. Vajab tohutult hellust.
Pelgab teisi koeri ja mitte vähe.