Meie oleks pannud nimeks "Nina", sest metsas oli nina kogu aeg maas. Tore koer, hea meel, et ta saab jälle jahil käia.

Käisin selle preiliga umbes nädal tagasi jalutamas ja mõtlesin, et kui ta minu koer oleks, paneksin talle nimek Liisu. Näen, et uus omanik on peaaegu sama nime talle pannud :-)

Koer ei ole kindlasti nälginud. Tegu on hagijaga ja kui hagijas on paar päeva metsas olnud, siis milline ta välja peaks nägema? Selleks, et hagija hinge mõista, peab temaga koos elama.

Jumal, kui nälginud see koer on.
:(
HÄBI sellele inimesele, kes peale nii pikki aastaid truu sõbra niimoodi unarusse jätab! Koer tundub nii segaduses:(

Kuna kiip ei ole registris, siis ei tea ka omanikku.