Ostan ka omale raamatu "Koerakuulaja" :O)

... ja häid uudiseid tuleb veelgi :) Tuttavad, kellel samuti taksipoiss kodus kasvamas, soovitasid lugeda Jan Fennell`i raamatut "Koerakuulaja- kuidas õppida inimese parima sõbra keelt", super hea raamat, sain sealt palju asjalikke nõuandeid millest on abi olnud, see võiks olla iga koeraomaniku kohustuslik lugemisvara ;) Proovisime Robiga seal soovitatut ja see tõesti toimib- elame rõõmsalt koos, ilma igasuguse sundimise, riidlemise ja näksamiseta. Kakaportsu ta hommikul küll veel tegi tuppa, praktiliselt kohe peale jalutuskäiku, kuid me ei teinud sellest suurt numbrit. Kiidame ja premeerime, siis kui õues oma asjad ära teeb. Käppade kuivatamine pole enam mingi probleem. Välja minnes laseb mind ette, alles siis tuleb ise, ilma trügimata. Rihma ei sikuta, ootab ilusti järgi ja kõnnib kõrval, enam ei hüppa ka nagu varem- igati viks ja viisakas koerapoiss :) Lahtiselt jalutada pole veel julgenud, kuigi ta tuleb kutsumise peale ilusti juurde. Naabrite tilluke taksikutsikas tahab temaga väga mängida aga Robi veel pelgab ja poeb seljataha peitu. Aitäh Marju Robile kaasaelamise eest, tervitusi ka teie Naksile! :)

Tore on uusi pilte näha. Tunnen sydamest röömu et see tore taksipoiss on armastava kodu leidnud. Kyll ta koduneb ja löpetab ka näksimise. Soovin teile palju toredaid päevi koos!

Heli-Palju,palju önne uue pereliikme puhul. Nii tore on sinu kommentaari ja uudiseid Robi kohta lugeda :O)! Meie taxile meeldib ka voodisse hypata ja kohe teki alla ja varbaid limpsima,sedasi ykshaaval ja hoolikalt :O) Käppade puhastamisega oli ka alguses natuke tegemist, aga ca 2 nädalaga öppisime ilusti ära. Peab kannatust ja järjekindlust varuma. Meie teeme nii: tuppa tulles (olenematta ilmast) vötan köigepealt alati sama punase frotee käterätiku ja panen ukse ette pörandale, käsklus istu. Siis ta istub selle rätiku peal, sirutan välja parema käe,Naksi annab mulle yhe käpa, siis sirutan välja vasaku käe, Naksi annab mulle teise käpa. Siis teen ise puhtaks tema tagumised jalad. Peale seda saab ta alati yhe väikse närimispulga :O) Alguses pidi peale igat "töömomenti"
audasustama mingi väikse näiteks viineritykiga. Nyyd on sellest saanud igapäevane, tavaline rituaal, ei mingit probleemi peale väljas jooksmist, ei mingit viinerit, ainult yks väike närimispulk hommikul ja öhtul :O) Proovi äkki möikab ka sinu uue söbra puhul. Parimate soovidega ja ilusat suve/ Naksi perenaine

Tere, Robil läheb väga hästi. Juba varjupaigas temaga tutvust sobitades tundus, nagu oleksime vanad tuttavad. Meie pandud nimele reageeris ka kohe (äkki oligi see tema õige nimi?). Hüppas julgelt autosse, kõigepealt läksime loomapoodi- seal saime koos temaga lelud ja uue pesa valida. Koju jõudes teadis kohe millisesse trepikotta ning korterisse minna, justkui oleks seal enne käinud. Käis kohe ringi nagu oma kodus, võttis pesa ja söögikoha omaks. Krõbinaid ta ei soovinud, õhtusöögi ajal vaatas suurte kurbade silmadega otsa ja sitsis. Krõbinaid hakkas sööma alles hommikul, siis kui koerte maiuse tükke kuivtoidu hulka peitsin. Ka lapsega on sõber, nõuab palju tähelepanu ja sügamist. Tahtis küll paar korda diivanile ja voodisse hüpata, kuid järjekindla keelamise peale läks oma pessa. Käppade kuivatamine ja trakside panek ei meeldi, kipub näksama, kuid muidu igati sõber ja tore pereliige. Oleme Robi üle väga rõõmsad ja tundub et tema meie üle ka :)