Pisikesel sündis kuus tervet poega. Üks on tema täpne koopia, üks musta värvi valge tähega ninal ning ülejäänud musta-halli triibulised.
Kas on normaalne, et veel mitu päeva peale poegimist ta veidike veritseb?

Peale, kui see kass sünnitab (vastavalt teie soovile), saate tulla ja steriliseerida see kass ära vastavalt pabertile, mida saite loovutuse ajal.
Kassipojad võite ise jagada inimestele. Saate vabalt kasutada selle jaoks meie saidil olevat linki "LISA TEADE".

Räägin kogu loo algusest peale.
Mul on olnud üks kass juba 6-7 aastat. Steriliseeritud toakass, kes on samaväärne pereliige, kui kõik inimesedki. Rohkem koduloomi polnud plaanis võtta. Vahest harva küll, naljaga pooleks rääkisime, et kui Kassuga midagi peaks juhutuma, võtame endale sfinksi. Nali siis selles, et Kassu on väga koheva pika karvaga ja neid karvu leiab absoluutselt igast korteri nurgast, korista palju tahad.
Siis mingi hetk kolisime perega Koplisse. Suvel jäi silma, et aeg-ajalt on meie hoovis üks rääbakas kodutu kass, keda naabrinaine toidab. Kui ma kassi lähemalt (so paari meetri kauguselt) uurisin, jäi mulle mulje, et tegu on vigastatud ja/või haige kassiga. Ilmad olid ka juba karmiks läinud ja minul hakkas temast väga hale. Helistasin varjupaika ja rääkisin temast. Lubati tulla vaatama ning lubasin ka ise proovida teda kinni püüda. Sealt siis tekkis üldse kontakt varjupaigaga.
Selle rääbaka kassi sai lõpuks naabrinaine ise kätte ja viis koju. Paraku päev hiljem ta suri.
Mõni aeg hiljem toimetas mees kuuris kui järsku helistab mulle, et üks kassipoeg üritab meeleheitlikult kuuri varju saada. Läksin vaatama. Seal oli üks noor, väga kõhn ja ligi tuleb kassike. Värises ja näugus haledalt. KUna ta kohe ligi tuli, võtsin ta sülle ja viisin tuppa sooja. Kassu tegi võõrast kassi lõhna tundes hirmsat häält. Mõtlesin, et ilmselt läheks ta hulkurile võimalusel kohe kallale. Helistasin varjupaika, lubati ca tunni pärast järgi tulla. Senikaua hoidsin pisikest vannitoas, andsin talle süüa ja lasin pisikesest uksepraost kassidel teineteist nuusutada. Minule üllatusena nuusutas vana kass pisikest natuke aega, ringutas ja läks ära magama. Oodatud agressiivsust noore suhtes ei tulnud. Seni, kuni me varjupaiga töötajat ootasime, olime me Pisikesega koos ja kui lõpuks tuli kõne, et töötaja on kohal, oli isegi kahju Pisikest ära anda. Läks teine nii leplikult varjupaiga puuri ja vaatas mulle nii kurbade silmadega otsa.
Otsus tuli kiirelt ja mõtlematult - me võtame ta endale. Mõtlematult seetõttu, et aeg taolise muudatuse sisse viimiseks oli kehva, oli jäänud loetud nädalad elu esimese puhkusereisini, lapsel oli kohe tulemas koolivaheaeg ning me olime müünud auto maha.
Natuke organiseerimist ja laenasime auto ning tõime järgmine päev Pisikese tagasi. Esialgu pidime talle kaks nädalat pakkuma hoiukodu, et äkki ilmub ikka omanik välja. Seetõttu ta tuligi meile steriliseerimata. Kui need kaks nädalat täis olid, laenasime uuesti auto ja sõitsime varjupaika, kus ta sai oma viimased süstid ning Pisike vormistati minu nimele. Kuna siis oli jäänud reisini vaid paar päeva, ei tahtnud ma teda kohe ära steriliseerida, sest juhuks kui midagi juhtub ja ta vajab suuremat tähelepanu ja põetamist, siis oleks see tähendanud ilmselt reisi ära jätmist. Leppisime kokku, et kui tagasi olen, teeb talle steriliseerimise ära. Seniks kauplesin sõbra meie juurde elama reisiajaks, et kassid ei peaks üksi olema.
Kogu reisi vältel ma ikka muretsesin, et kuidas kassid omavahel läbi saavad. Tagasi jõudes lausa hingasin kergendatult, et nüüd saab kõik jälle minu kontrolli alla. Kui me uksest sisse astusime, jooksid kassid meile vastu. Kassu - suur ja kohev nagu alati ning Pisike - väike ja kleenuke, väljaarvatud keskkoht. Häirekell hakkas peas tööle, kohe saatsin siia ka vastava kommentaari. Ise südames lootsin, et äkki sõber läks toidu ette andmisega liiale. Kuid see kõht on aina kasvanud ja praegu käib kass ringi ning otsib kohta, kuhu pugeda ja kuhu ehk annaks tuleviku tarbeks pesa teha.
Nii sattuski minu juurde steriliseerimata ja nagu välja tuli, ka tiine kass. Viimane minule teada olev õues viibimine Pisikese jaoks oli too õhtu, kui mees ta leidis ning ta varjupaika viidi. Vahepeal ta pole välja saanud ega tahtnudki.

Tundub, et mitte kõik välja läinud kassid ei ole streiliseerimata. Aga seda loomaarsti tahaks küll näha kes tiine kassi või koera ära steriliseerib. Minu olen aru saanud, et see ei ole hea tava.

Majast välja ei tule steriliseerimata kasse. Kuidas moel on see kass nüüd tiine?