Your call is worth the money – help is priceless.
Call and Donate.
Alfie
- Age: 3 years
- Sex:
- Size:
- Came to shelter: 14.02.2011
- Place: Klooga
- gone: to a new home, 25.04.2011
- Was at shelter: 71 days
- Castrated: no
- Additional information:
Võtsin varjupaigast 5. märtsil koera ja lubasin anda natuke hiljem tagasisidet, et kuidas meil läheb.
Meil läheb väga hästi, sest Alfie (lühend Alfredist - nime panin ise) on väga hea iseloomuga tegelane. Nii kuulekas, sõbralik, intelligentne ja heasüdamlik loom. Meil on hästi palju sõpru nii inimeste kui ka teiste koerte seas. Alfie kõige suurem sõber on 10-kuune iiri setter Freddy, kellega nad võivad hoolimata vähemalt 4-kordsest suuruse vahest mürada lõpmatuseni ja siis ööläbi koos norsates magada. Ka kassidega, kelle majapidamisse oleme sattunud on suhted senini olnud soojad. Üldiselt olemegi olnud hästi liikuvad ja võtan teda ikka igale poole, kuhu vähegi võimalik, kaasa. Pühapäeva hommikuti käime pikal jalutuskäigul Kadriorus ja pärast Vesivärava kohvikus, kuhu me oleme väga oodatud. Alfie saab sealsete tädide käest alati väikese maiuse. Esimesel korral küll põlgas ära ja sülitas välja, aga ilmnes, et see oligi vale sort. Edaspidi on paremini läinud.
Esimesed päevad oli ta pisut segaduses, aga ta püüdis olla tubli ja seda mitte väga välja näidata. Lihtsalt aegajalt kössitas oma uues pesas ja põrnitses mind sügava ja kurvameelse pilguga. Pahandust ta mul teinud pole, kuigi mu tööpäevad kipuvad aegajalt pikale venima ja tal on kindlasti igav. Suure igavuse peletamiseks armastab ta miskipärast raamaturiiulist just "Etikett tööl ja kodus" teost haarata ja seda siis pisut lugeda. Ei tea miks see talle just eriti meeldib. Aga see kõik on andestatav :)
Munadepühade ajal tegime ka päris esimese pikema autosõidu ja käisime maal. Autosõit möödus rahulikult ja ta pikutas tagaistmel. Värske sõnnikuga väetatud põldudest möödudes tõstis ta oma pead ja nuuskis tükk aega, nina taeva poole õhku. Aga hais oli ka päris hingemattev. Maal jooksis ta ringi ja käis vahepeal omal käel isegi metsas - lõhnad ju meelitasid. Aga tuli mõne aja pärast ilusti tagasi ja tal oli tõesti seal väga mõnus. Üldiselt jalutamas käies temaga ka väga muret pole - enamasti on ta ikka rihma otsas, aga kus vähegi võimalik, lasen tal vabalt joosta. Ta tuleb ilusti kutsumise peale ja laseb endale rihma taas külge panna.
Lisasin manusesse ka paar pilti. Ühel on näha, tema esimene hommik uues pesas (selline morn ja segaduses), teisel on näha, kuidas ta jälgis uudishimulikult ühte konna, kolmas on temast puhkehetkel maal ning neljas koos sõber Freddy'ga
Ma loodan, et ta on rahul ja õnnelik oma uues kodus. Mina igatahes olen rohkem kui rahul ja ei kujutaks elu ilma temata enam ette. Ja kõik mu sõbrad kadestavad mind, et mul on selline vahva tegelane, kes neid kõiki ka oma sõbraks peab.
Your comment is being premoderated.
narva[a]pets.ee
info[a]pets.ee