Uue nimega Süsi, kohanes imeliselt. Juba autosõidul, mis kestis tunnikese, tegi ta vaid 2 korda Mäu. Kodus esialgu väga liikuda ei julgenud. Viisime süles ühest toast teise. Andes talle pool tunnikest üksi ruumis olla. Ja siis 3 tundi hiljem tuli juba ise elutuppa külalistele vastu ja veetis ülejäänud õhtu meie juures.
Süsi on kõik, mis me soovisime - ta soovib pai ja lähedust, ta mängib ja mis peamine, ta suudab olla samas toas meie kahe pojaga, kelle omavahelised mängud on kohati väga valjuhäälsed. Temas ei tundu olevat kübetki agresiivsust. Isegi meie 2 uut kodanikku - kutsikad, kannatab ilma susisemata ära. Kui miskit ei meeldi, siis lihtsalt lahkub olukorrast. Esimene öö tegi ta selgeks meile, et 1 toalill vajas ümberistutamist ning praegu veel üritab selgeks teha, et vanad diivanid vajavad väljavahetamist. Kuniks me aru ei saa, siis kraabib neid veel veits :) Kassimaja ja kraapimispuu on nõrkadele :)
Meie valik polnud koheselt Süsi, teda polnud kassitoaski. Süsi toodi sinna hoiupaiga töötajate poolt meile soovitusena ja me oleme ülimalt tänulikud!! Ma ei tea, kuidas ja miks te teda just meile soovitasite. Seal oli ju teisigi kassiotsingutel aga igatahes suurimad tänud ja jõudu!