Jagan jälle uudiseid Pepikust.Nagu selgus on Pepikul tõsine käitumisprobleem.Nimelt piisas kui mõni koer kasvõi üle tänava või teises tänava otsas tema nägemisulatusse ilmus,kui Pepik sööstis nagu rakett võõrast koera surnuks purema.Õnneks saime varjupaigast tugeva rihma kaasa:))
Aga Pepik on nutikas koer ja oleme teinud edusamme.Praegu suudab ta juba igas suuruses koertest enamasti ilma hambaid näitamata poole meetri kauguselt rahulikult mööda minna.Avastasime ta kehalt ka paranevaid haavu,mis võivadki olla teiste koertega võitlemise tagajärg.Kuna me tema minevikust midagi ei tea,siis tegeleme hetkel olevikuga ja käime iga päev ka jalutusplatsil sotsialiseerumas.Esialgu küll ainult rihma otsas,aga kui keegi päris ninapidi juurde ei tule,suudab Pepik võrreldes varasemaga asjasse juba väga rahulikult suhtuda.Kuna oleme siiski veel väga lühikest aega tuttavad,olen tema edusammude üle väga uhke.Usun,et ühel päeval suudab Pepik ka teiste koertega mängimisest jälle rõõmu tunda,esialgu kinnistame rihma otsas sõbralikult ja viisakalt käitumist.Kahjuks ei oska Pepik ka inimesega mängida ja tundub,et mänguasju pole tal vist olnudki,nii et tööd temaga on,aga samas oleme juba praegu temasse väga kiindunud ja raskused teevad ainult tugevamaks.Siia! ja ei! hakkavad juba päris hästi selgeks saama,eks neid kuuleb ka sageli:))Meie chihuahua on Pepikuga ilusti leppinud ja omavahelisi tülisid neil pole,ehk õpib Pepik ka Petsoni käest mõned trikid kiiremini ära,sest tundub,et ka selles osas pole Pepikut keegi varem õpetanud.Aga nagu öeldud on Pepik kiire õppija,ainult jahiinstinkti me temas vist välja juurida ei suuda,sest merisigu üritab ta endiselt väga innukalt puurist kätte saada:hiljuti avastasin ta lausa aknalaualt neile jahti pidamas.Tema kasvu arvestades pidi see ikka hüpe olema:))Õnneks suhtuvad merisead tema ponnistustesse väga rahulikult ja ei lase end eriti millestki häirida nii,et igav meil tõesti ei ole:)))

Tere!

Pepik on nüüd meie pere täieõiguslik liige ja natuke oleme juba jõudnud üksteisega tutvuda.Nagu pildi pealtki näha on Pepikus ilmselt paras annus jahikoera verd ja merisigu võiks ta kodus lausa tundide kaupa luurata ning ilmselt neist ka tükikese ampsata kui me ainult lubaks.Aga me ei luba!:))Meie teise koera,pisikese chihuahua Petsoniga ta õnneks tüli ei nori ja mahuvad kenasti ühte korterisse ära.
Natuke teeb muret Pepiku agressiivsus teiste koerte vastu tänaval,aga usun,et järjekindla koolitamise ja paljude paidega saame murest üle.Pepiku minevik ilmselt on jätnud oma jälje,sest õues ja toas hoiab meil praegu veel hoolega silma peal ja kontrollib kogu aeg,et peremees ikka kindlasti alles oleks.
Aga inimeste vastu igati sõbralik,õues elav ja energiline ,toas ka suur õrnutseja.Kuna ise pole päris algajad koerapidajad,siis usun,et saame kõigist Pepiku käitumismuredest tasapisi jagu ja õnneks on eelmised omanikud Pepikule siiski käskluse siia! suutnud selgeks õpetada,millest on seni palju abi olnud:))
Meie oleme Pepikuga rahul ja loodame,et Pepik meiega ka:))Aitäh varjupaigale,et ühel pisikesel koeral on jälle kodu.