Ei tea, kuidas ta nüüd on, kuid üle-eelmisel talvel kui oli miinus 30 ja ta oli juba mitu kuud siin ümbruskonnas hulkunud, meelitasin ta viineritega hoovi, et varjupaika järgi kutsuda ja ta hüppas ca 140 sm kõrgusest aiast üle kergelt nagu kitseke. Tema hulkumisinstinkt võib üsna vägev olla. Ta elatuski siin aastaid inimeste armust, kes teda kusagil passimas ja hulkumas nägid. Külmaga ta üldse ainult jooksis päevad läbi. Nägin vahel 10 morda meie majast mööda minemas. Tõeline maratoonar.

Kui see koer on kaua omaette ringi jooksnud, kas võite juba öelda tema sobivusest meetri kõrguses aias olema ilma rihmata. Minule sobiks see koer suurepäraselt aga ketikoeraks ei taha võtta ja kuidas ta jalutab rihmas?

Kohutavalt kurvad silmad ja kohutavalt kahju on, seda enam, kui ennemgi ringi jooksnud külmas, näljas ja üksi. :( Hoian tugevalt pöidlaid-varbaid, et lõpuks ometi ta saaks omale armastava ja hoolitseva pererahva ja sooja kodu, kus täiskõhuga niisama lesida ja pereliige olla.

See koer jookseb siin juba kaks aastat. Eelmisel talvel kui oli 25 kraadi külma, toitsime teda sooja toiduga. Külmaga ainult jookseb ringi päevad läbi. Korra sain ta hoovi, et kutsuks varjuka järgi ag a pani üle aia lõikama.