Ju ta Viimsist pärit ei ole, muidu oleks koju läinud. Tavaliselt need koera reetjad sõidavadki mõnda kaugele asulasse, kus koer maha jätta, et küll keegi võtab omale koju. Kahjuks on igal enamasti koer olemas . Loom jääb järsku omadest ilma, ta ei tea, et teda reedeti ja aina ootab...

Oleme käinud mitmeid kordi selle koeraga jalutamas, rahulik iseloom, kõnnib ilma tirimata. Ilmselt on temaga varem käidud ka jooksmas, jookseb hea meelega kõrval. Enne varjupaika toomist oli ta meil 2 päeva kodus, äärmiselt sõbralik, hellust armastav ja otsiv, kordagi ei urisenud ega muutunud kurjaks. Kahjuks on meil suur isane koer,kes võõrast omaks ei võtaks. Meie soov oleks, et koer leiaks endale toreda armastava ja hooliva kodu! Sellel koeral on pakkuda veel palju armastust ja temast saaks suurepärane kodukoer. Aitame tal seda leida!

Seda sama koera nägime ka meie Viimsis saare teel ,rohuneemes. Koer oli mõnda aega meie aias, andsime talle süüa ja vett juua ,sest ta tundus väga näljane. Andsime talle ka ühe mänguasjaga mängida ja ta oli väga mänguhimuline. Talle meeldib väga inimese lähedus ja paitamine.

Väga ilus koer.

Leidsime koera Rohuneeme teelt restoran Paat lähistelt. Koeral on kaelas must nahkrihm, inimestega väga seltsiv. Sõbralik, kuulekas, meeleldi nii toas kui õues. Väga armas koer!