Teie kõne maksab raha - abi on hindamatu.
Helista ja toeta.
10257 - Kohtla-Järve/ JACK
- Vanus: 1 kuu
- Sugu:
- Suurus: keskmine
- Saabus hoiupaikka: 12.11.2013
- Leidmise koht: Kohtla-Järve
- Kuhu läks: uues kodus, 18.12.2013
- Oli varjupaigas: 37 päeva
- Kastreeritud: ei
- Lisainfo:
Leitud Kohtla - Järvelt prügimäelt pappkarbist
Olen sündinud oktoobri alguses, täpset kuupäeva ei tea. Mind leiti Kohtla -Järvelt prügikastist pappkarbis koos minu vendade-õdedega, kokku oli meid 10 kutsikat. Suur aitäh sellele inimesele, kes meid leidis ja võttis vaevaks viia Tallinnasse Loomade varjupaika. Looma-arstid vaatasid meid üle ja leidsid, et oleme terved ja saime sünni päevaks 1. oktoober 2013. Olime toredate tädide-onude hoole all ning ootasime päeva, millal oleme valmis uude koju minema. Sellel ajal saime kaks korda ussirohtu ja oma esimesed vaktsiinid. Meid oli pesakonnas 5 valget ja 5 musta-valgekirjut kutsikat. Valged õed-vennad leidsid endale esimeste seas uue kodu, väheke kurb, sest minagi olen tore vallatu koerake. Aga siis saabuski minu õnnepäev, 18.12.2013 tuli varjupaika perekond: ema, isa, kaks tüdrukut ja nendega oli kaasas ka soomest jõulupühadeks külla sõitnud Mummi. Meid oli sellel päeval järgi veel 5 kutsikat ) 3 isast ja 2 emast ). Kahjuks üks meie õdedest oli veel karantiinis kuna tal oli mingi naha haigus. Nii et me läksime fuajeesse neljakesi. Pere emmele ja issile meeldis üks mu vendadest. Olin kurvavõitu kuna lootsin nii väga saada jõuludeks uude koju. Mummi küll hellitas mind, aga nagu ma aru sain, ta ei olnud otsustaja. Ja siis tuligi see õnnelik hetk minu elus, üks tüdrukutest )nad kutsusid teda Miaks) võttis mind sülle ja meil tekkis temaga kohe lähedane kontakt. Otsus oli tehtud - ma pääsesin oma uude päris koju ja veel enne imeilusaid jõule! Ei leidu sõnu kui õnnelik ma olen, aga üritan oma tunnete ja käitumisega ) vahest pingutan vist natuke ülegi) anda endast parima ja olla truu sõber kogu perele. Minu peres on isa Marko, ema Julika ning tüdrukud Mia ja Mirtel.
Kodus )tegelikult juba autos) ootas mind ees meeldiv üllatus, mul on uues kodus sugulane-sõber koerakutsikas Kelli. Kelli on minust natuke vanem, 26.12.2013 saab juba 6 kuuseks ja ta on taksi ja ei tea mille veel segu. Kelli on Mummi koer ja nad lähevad varsti tagasi koju Soome, kindlasti hakkan teda taga igatsema.
Esimene päev uues, nüüd siis minu kodus mõõdus rahulikult, sõime Kelliga krõbinaid ja magasin lastetoas põrandal. Õue ma veel ei tohi minna ja sellepärast olen sunnitud pissima ja kakama tuppa. Eks mul on natuke häbi ka, aga nagu vanasõna ütleb, et häda ei anna häbeneda.
Oma nime sain ma pika arutluse peale, kõik pakkusid oma lemmik nimesid. Mõni neist oli naljakaski ja mõni neist meeldis mulle ka. Lõpuks tuli mu pere ühisele otsusele ja nii saigi minust JACK. Tore ja uhke nimi, olen väga rahul.
Eks ma kadestasin Kellit natuke kuna ta oskab juba hüpata diivanile ja saab magada inimeste kaisus. Aga küll ma ka õpin. Noh ei läinudki kaua aega kui võtsin ennast kokku ja upitasin diivanile. See käib nii, et hoian esikäppade küüntega diivani kangast kinni ja tõukan tagakäppadega oma pontsaka pepu diivanile. Olen uhke oma edusammu üle. Ega ma seal diivanil kaua ei viitsi konutada, tahaks jällegi põrandale, aga väheke hirm on kui vaatan ülevalt alla. Aga noh, hüppama peab ja nii ma potsatangi maha.
Eile oli jõululaupäev ja kogu pere läks vanaema-vanaisa juurde jõule tähistama. Alguses nad pidid meid ka Kelliga kaasa võtma, kuid siis leidsid, et see oleks liiga tülikas. Nii meid jäeti kahekesi koju. Alguses me lihtsalt pikutasime ja mürasime, siis aga hakkas igav ja mõtlesime, et võiks natuke ulakust ka teha. Pereema Julikal on ilus suur toalill suures potis põrandal. Ma käisin juba varem seda nuuskimas ja natuke mulda näksimas, mille eest sain riielda. Noh nüüd oligi siis õige aeg selle potiga tegeleda )pererahvas ju külapeal). Kraapisin käppadega natuke mulda põrandale ja tuuseldasin selle sees. Küll oli lõbus! Kelli vaatas alguses pealt, kuid nähes kui lõbus mul oli, tuli ka seltsi. Tegime puhta vuugi, kogu elutuba ja koridor olid mulda täis ja kuna pissisin ka vahepeal , siis muutus põrand poriseks. Noh, selle kohta võib öelda, et olukord läks käest ära. Just siis kui trall täies hoos tuli pere koju. Ja oh seda kisa ja ohkimist! Küll need inimesed on ikka naljakad, ei saa üldse aru, mis on tore. Saime riielda ja meid pandi kööki kinni. Ei tea, kas karistuseks või selleks, et koristada. Ma ise arvan, et natuke mõlemat. Vingusin nii mis jaksasin ukse taga, aga pererahvas jäi endale kindlaks ja saime välja alles kui kõik oli koristatud ja põrandad pestud.
Täna öösel sain Mummi käest riielda kuna ronisin diivanile Mummi padja peale ja segasin teda magada.
Peale hommikusööki läksime Mummi, Mirteli ja Kelliga õue jalutama. See oli minu esimene jalutuskäik õues. Kelli tegi õues pissi ja kaka, nii nagu üks tubli koer peabki tegema. Vaatasin natuke seda toimingut ja otsustasin ka proovida. Jes! Kaka tuli. Sain Mummi käest kiita, kahju ainult, et tal maiustust kaasas polnud. Loodan, et järgmisel korral on need pereliikmed targemad!
Kõik said eile jõuluvanalt kingitusi, kuna me olime kodus, siis meie Kelliga ei saanud. Aga tänagi tuleb jõuluvana ja loodetavasti saame meiegi kingitused.
Jõudiski kätte õhtu, laud sai kaetud kõiksugu hõrgutistega ja kuusepuu all olid erksavärvilised pakid. Käisime Kelliga neid väheke nuuskimas, aga pererahvas ütles, et ootame veel külalisi. Tulidki pereema klassiõde oma perega. Kui kõigil kõhud täis, jõudiski kätte see oodatud hetk. Päkapikk Mirtel jagas kingitusi. See käis nii, et päkapikk luges pakilt nime ja pakisaaja esines laulu, tantsu või luuletusega. Olime Kelliga natuke mures kuna meil polnud ju etteasteid. Aga kui loeti meie nimed, siis Mummi päästis meid hädast välja. Minu eest luges ta minu eluloo, mis siin kõik kirjas on ja Kelli kohta oli luuletus. Mina sain kingiks kaelarihma ja söögikausi, mis on keraamiline ja valget värvi pruuni punutud korvi sees, pidavat kodu interjööriga sobima. Kelli sai Pedigree jõulupaki, seal on kõiksugu head kraami näksida. Pereisa Marko mängis kitarri ja kõik laulsid koos imeilusaid jõululaule.
Unustasin tähtsa asja. Soovin oma pererahvale, loomade varjupaiga inimestele ja asukatele ning loomulikult minu õdedele-vendadele häid ja rahulikke Jõule ning kõike head uuel aastal!
3720.JPG)
36.JPG)
14.JPG)
31.JPG)
Sinu kommentaar ootab modereerimist.
narva[a]pets.ee
info[a]pets.ee
varjupaiga tädisid-onusid, kes minu eest hoolitsesid. Soovin kõigile häid jõule ja toredat uut aastat!
Jack